Hea lugeja!

 

Sinu ees on rikkalikult soovitusi targaks uudiste lugemiseks ning RaRa meediahariduse uudiseid.

 
 
 
 
 

Uus RaRaRaadio saade 
“Kuidas saada targaks valijaks?"

 

Saates räägime uutest suundumustest ja arengutest meediamaastikul EL valimiste eel. Kogemusi ja nippe, kuidas mõtestada poliitikute öeldut ja lubadusi ning info hindamisest, kontrollimisest ja usaldusväärsetest allikatest jagasid Eesti Väitlusseltsi Arutleva Kooli programmijuht Markus Laanoja ja RaRa meediapädevuse spetsialist Kateryna Botnar. Jutuks tuli ka mõistlik meediatarbimine, meediaharjumused ja üldisem infohügieen. Vestlust juhtis Merle Raid, RaRa infospetsialist (EL ja rahvusvahelised organisatsioonid).

 

Et olla ettevaatlik ning teadlik valmistega seotud valeinfost, oleme kokku kogunud mõned fragmendid ulatuslikust mosaiigist teemal „tehisintellekt ja valimised“. Kirjutame sellest blogipostituses "Tehisintellekti salaplaanid: kuidas valeinfo mängib valimistega"

 

Eesti Väitlusselts soovitab ka veebilehte "Tark Valija",  samuti lehti sotsiaalmeedias

https://www.facebook.com/tarkvalija  

https://www.instagram.com/tarkvalija/  

Eesti Väitlusselts tänab partnereid:

 
 
 
 
 
 
 

Meediahariduse konverents 2024:
kuidas orienteeruda info virvarris?
  

 

Lisa sündmus aegsasti oma kalendrisse ja soeta pilet (10 eurot) Fientast!

 

24. oktoobril Pärnus  ESTONIA Hotel & Spa konverentsikeskuses toimuv meediahariduse aastakonverents toob kohale oma ala parimad praktikud, kes jagavad nõuandeid, kuidas toime tulla suures infohulgas orienteerumisega. Konverents on suunatud peamiselt õpetajatele, kelle ülesandeks on arendada õpilaste meediapädevust ja integreerida seda õppetöösse. Osalema on oodatud ka noorsootöötajad, raamatukoguhoidjad ning teised valdkonna spetsialistid ja huvilised. 

Päeva avab ajaloolase David Vseviovi ettekanne desinformatsiooni mõjust ajaloos. Järgneb arutelupaneel kultuuriasutuste rollist meediapädevuse arendamisel ja õppetöö toetamisel. Arutelupaneelis keskendutakse sellele, kuidas mäluasutused saavad oma haridusprogrammide, näituste ja muude tegevuste kaudu toetada meediapädevuse arendamist.
Pärastlõunal jätkame meediataipliku jalutuskäiguga Pärnu linnas ja toimuvad praktilised töötoad. Konverentsi lõpus kuulutatakse välja aasta parimad meediapädevuse edendajad, tunnustades sellega erilise pühendumusega inimesi ja ka tegusid, mis on silma paistnud meediapädevuse edendamisel oma koolis ja kogukonnas.
Päeva juhib Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala.
Osalejatele väljastab Eesti Rahvusraamatukogu koolitustunnistuse. 
Vaata kava RaRa veebilehelt

 
 
Meediahariduse konverents 2024
 
 
 
 
 

Uusi raamatuid

 

Rohkem raamatuid ja uuringuid leiad RaRa veebilehelt https://www.rara.ee/uuri/desinformatsioon/  

 
 
 

Uus postitus ja kasulikke uudiseid RaRa blogis ning uus veebimäng 

 
 

Kas TikTok on ohtlik?
RaRa meediapädevuse spetsialist Kateryna Botnari artikkel ilmus Õhtulehes (21. mai 2024) ja RaRa blogis
(24. mail 2024).

 
Kas TikTok on ohtlik?
 
 

Kui otsid viise, kuidas ennast viimaste arengutega kursis hoida ja sellealased küsimused on paras pähkel, siis koos saame hakkama, eks?
Koostasime Sulle lühikese teejuhi kasulike linkidega, kust saab tasuta materjale, infokirju ja isegi mänge.

 
kasulikke linke
 
 
Ole teadlik internetis
 
 
 
 
 

Uuringuid, artikleid, taskuhäälinguid

 
 
  • https://edmo.eu/wp-content/uploads/2024/04/EDMO-34-Horizontal.pdf 
    EDMO faktikontrolli kuukirjas räägitakse sellest, et Ukrainavastaste desinfo ja valeuudiste arv on oluliselt kasvanud. Põhjuseks olid mitmed poliitilised avaldused. Näiteks Prantsuse presidendilt Emmanuel Macronilt, kui ta kõneles Prantsuse vägede Ukrainasse saatmist. Teised valeinfo killud puudutasid relvatarned Ukrainale, sõjapõgenikke, Ukraina mehi, kes põgenevad ründaja-riiki jms. Tehisintellekti genereeritud uudiste tase püsib 5% ringis. 
  • https://www.politico.eu/article/russia-influence-hackers-social-media-facebok-operation-thriving/ 
    Tuntud Facebookis tegutsev võrgustik Doppelganger aina kasvab ning jagab Kremli desinformatsiooni loetud nädalaid enne Euroopa Parlamendi valimisi. Doppelganger jäi EL sanktsioonide alla, kuid jätkab oma tegevust ja mõjutab Euroopa elanikke veebis. Doppelgangeri mõjutuskampaaniaid peavad väga ohtlikuks ka Prantsusmaa ja Saksamaa, kus pole ühtegi desinfo kampaaniavaba nädalat - nende sihitud ja märgistusteta reklaam levib 16 EL liikmesriigis. 
  • https://www.pravda.com.ua/eng/podcasts/63f90cc807994/2024/03/29/7410849/
    Soovitame seda taskuhäälingut kõigile ajaloohuvilistele, kes uurivad Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogiat. Ukraina ajakirjanikud on loonud uue mitmeosalise inglisekeelse taskuhäälingu, milles räägitakse detailselt suure sõja esimestest päevadest. Meediapädevuse seisukohast on need salvestused kasulikud, sest neis on fikseeritud ajaloosündmused sellisena nagu need lahti rullusid. Praegu, kui mitmed suured desinfo kampaaniad koguvad hoogu, on eriti tähtis jääda truuks faktidele. Faktid loovad kindlustunnet, et seisame kahe jalaga maa peal ning toetavad meie seisukohta siis, kui keegi üritab seda mõjutada või ümber kujundada.  
  • https://euvsdisinfo.eu/elections-are-battlefields-for-the-kremlin-go-after-the-leaders/ 
    Artiklis on rohkelt näiteid manipulatsiooni ja infomõjutuse võtetest, mida Venemaa rakendab peamiselt selleks, et kahjustada EL liidrite ja teiste poliitikute mainet EL elanike silmis. Kremli sihikul on samuti EL suurte kujude perekonna liikmed, ehk ka nendest saavad väljamõeldud lugude peategelased. Kui oleme teadlikud erinevatest vene propaganda süžeedest, on meid keerulisem eksitada ja mõjutada.  
  • https://dfrlab.org/2024/05/02/pro-government-facebook-ads-target-protests-against-foreign-agents-bill-in-georgia/ 
    Gruusias protestitakse vastuolulise välisagentide seaduse vastu, mida peetakse venemeelseks ning mis tekitab pingeid EL-ga. Facebookis leviva kampaania raames ilmub tohutult palju reklaamipostitusi, mille kohaselt on meeleavaldajatel Lääne toetus, nemad ise on aga LGBT propaganda tegijad. Kampaania ilmselge eesmärk on kahjustada meeleavaldajate ja meeleavalduse mainet.  
  • https://edmo.eu/publications/russian-disinformation-network-pravda-grew-bigger-in-the-eu-even-after-its-uncovering/ 
    Vene propagandavõrgustik, mille veebilehed kannavad nime “Pravda” (“Tõde”) laiendab oma tegevust Euroopa riikides isegi peale seda, kui faktikontrolli organisatsioonid tõestasid selle seoseid Venemaa valitsusega. Veebilehtede võrgustik kannab nime “Portal combat” ja selle peamine eesmärk on levitada vene propagandat euroopa keeltes - prantsuse, saksa, hispaania ja inglise keeles.  Kõik “Pravda” veebilehed kasutavad samu allikaid, eeskätt Venemaa riiklikku meediat (TASS, RIA jt) või Telegrami kanaleid, milles levib kremlimeelne info ja mille sisu on tõlgitakse automaatselt kohalikku keelde. Telegram on esindatud ka teistes sotsiaalmeedia kanalites, eriti X-s. 
  • https://www.youtube.com/watch?v=OcN3j7UuXBM 
    Meediapädevuse õpetaja USA koolist räägib CNN-le oma kogemusest klassiruumis, olles õpetanud noortele meedia- ja infopädevust ligi 17 aastat. Ta keskendub noorte meediaharjumustele ja nende sotsiaalmeedia kasutusele ja sellele, et meediatarbimine toimuks teadvustatult.  
  • https://www.nytimes.com/2022/10/20/learning/lesson-plans/teenagers-and-misinformation-some-starting-points-for-teaching-media-literacy.html 
    Kuidas õpetada teismelistele meediapädevust? Teismelisi faktikontrollijaid ja märgata seda, mida teised teevad meediapädevuse alal. Tihti on teismelistel omajagu küsimusi, nii on oluline anda neile võimalus arutada oma küsimuste üle ja tagada ligipääs infoallikatele. Artiklis jagatakse paar nippi, keda jälgida ja kuidas mõtestada oma kogemust meediamaailmas. Näiteks soovitatakse jälgida
  • https://www.commonsense.org/education/articles/media-literacy-resources-for-classrooms#Media%20Manipulation 
    Common Sense Education on koostanud suurepärase lingikogu, milles leiab nii haridusprogramme, meediapädevuse teemalisi videoid, tunniplaane ja tegevusi, kui ka mänge ja viktoriine. Tasuta kättesaadavad vahendid sobivad nii haridustöötajatele, vanematele kui ka kõigile huvilistele iseseisvaks õppimiseks. 
  • https://icds.ee/et/taltsas-voi-taltsutamatu-ai-motestades-lahti-eli-tehisintellekti-maarust/ 
    Antud ülevaate tutvustusest loeme: “Euroopa Komisjoni kavandatav tehisintellekti määrus on esimene omalaadne siduv õigusakt. Juba praegu on aga selge, et pelgalt selle ratifitseerimine ei lahenda veel kõiki probleeme. Oluline on võimalikult kiiresti tagada uute AI reeglite jõustamine riiklikul tasandil, samuti et liikmesriikidel oleks selleks vajalikud ressursid.” Arianna Jater jagab oma mõtteid ja kogemusi määrusest ja sellest, mis seis on Eesti tehisintellekti rakendamisega ärisektoris.  
  • https://news-decoder.com/is-artificial-intelligence-our-oppenheimer-moment/
    Me kõik võime nõustuda sellega, et tehistaip on juba asunud muutma meie elusid – keda rohkem, keda vähem. Artiklis arutatakse tehisaru teemal: kas me võime sellest sõltuda või pigem kardame seda? 350 uurijat, inseneri ja kõrget ametnikku on allkirjastanud üleskutse, et potentsiaalsesse tehisintellekti ohtu peab suhtuma samamoodi nagu aatomisõja ohtu. Praegu on aga selge, et tehistaibuga seotud (töö)tingimusi, arenguid, riske ja ohte ei saa ignoreerida, sest isegi selle arendajad (sh Google ja Open AI) pole kindlad, mis tulemuseni tehisintellekti areng võib meid viia.  
  • https://diplomaatia.ee/vadom-skibitskoi-soja-muudid-ja-tegelikkus/ 
    Soovitame teile intervjuud Ukraina luure peavalitsuse ülema asetäitja Vadõm Skibitskõiga, kes räägib seekord sõja müütidest ja tegelikkusest. Ta meenutab, kuidas sõda Ukrainas algas, kuidas see jätkub ja missugused on perspektiivid. Samuti kommenteerib erinevaid igapäevaseid sõjaraporteid ja analüüse, mis on laiemale publikule kättesaadavad.  
  • https://www.poynter.org/mediawise/programs/tfcn/ 
    The MediaWise Teen Fact-Checking Network on virtuaalne uudisteruum, kus keskkooli õpilased ja tudengid teostavad faktikontrolli nende uudiste suhtes, mis jäid silma ja mille sisus nad kahtlevad. Lükates valesid ja kahtlaseid uudiseid ümber, jagavad noored ka oma nippe, kuidas igaüks saab minimaalse faktikontrolliga ise hakkama.  
  • https://www.bbc.co.uk/beyondfakenews/  
    BBC on koondanud ühele lehele allikaid ja materjale meediapädevuse õpetamiseks ning enesetäienduseks. Siit leiab nippe valeinfo vältimiseks ja enesekaitseks meediamaastikul, videoid ja taskuhäälinguid noortele, viimaseid uudiseid ja hiljutisi algatusi valeinfoga võitlemise teemal.  
 
 
 
 
 
 
 
 

Mida tegime 9. mail Narvas?

 
 

Osalesime 9. mail Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldatud Euroopa-teemalises infotelgis. 

Suurepärane võimalus oli ürituse külastajatega rääkida meedia- ja digipädevusest, milliseid info- ja uudistekanaleid peetakse tähtsateks ja samuti ka sellest kuidas olla teadlik ja vältida kelmuste ohvriks langemist. Kontserdi ja infotelgi külastajatel oli nendel teemadel muresid ja küsimusi tõepoolest rohkesti. 

Meie juures sai teadmisi proovile panna viktoriinis ja ka temaatilises veebimängus

Vaata ka Postimehe galeriid

Fotod: Anastassia Dratšova, RaRa

 
 
 
 

Tagasivaade meediapädevuse kevadseminarile

 
 

Seminar ja töötoad “Hookuspookusest kriitilise mõtlemiseni”
toimus 25. aprillil RaRa väikeses majas.

 
 

Mõned nopped-mõtted töötubadest ja esinejatelt:

  • Infomõjutus kui relvaliik – des- ja valeinfot levitatakse selleks, et tekitada segadust ja kurnata. Ning madalas usalduskeskkonnas on sellise tegevuse mõju suur. 
  • Parim relv nende narratiivide vastu on ühiskonna meediapädevuse tõstmine ning oma positiivsete narratiivide võimendamine. 
  • Prebunking – des- ja valeinfo vastu võitlemine ja ennetamine enne kui see saab tekkida, sh inimeste teadlikkuse tõstmine. 
  • Faktid on alati olemas ja need tuleb üles leida. Faktikontrolli tarbeks on päris palju infot võimalik leida ka avalikult kättesaadavatest allikatest. 
  • Infot tasuks lugeda ja hankida mitmest allikast. Ära piirdu ühe väljaande lugemisega vaid loe mitut – nii on meedias käsitletavatele teemadele laiem ja mitmekesisem vaade. 
  • Mis on argument ja millest see koosneb? Kuidas olla tark valija? Argument - väide, seletus, tõestus, järeldus. Võib uurida Väitlusseltsi veebilehte https://tarkvalija.eu/
  • Meie oskus ja teadlikkus küsida miks-küsimusi määrab ka meie targad otsused valimiste ajal. Tuleb hinnata valimislubadusi ja –programme ning mõista nende sisu ja tähendusi. Oluline on mõtestada, millised on lubadusega seotud väited, seletused ja tõestused. Otsust aitab teha ka see kui lubaduste puhul kaaluda nii poolt- kui ka vastuargumente. 
  • Sai inspiratsiooni, kuidas integreerida meediapädevuse õpetamist kõikidesse õppeainetesse eesti keelest kuni kehalise kasvatuse ja muusikaõpetuseni. Peaksime mõtestama, kuidas teadlikult käituda ja infot tarbida.  
  • Nipp lapsevanematele – tutvu, milliseid äppe sinu laps on oma telefoni laadinud. Ja veel -  proovi ka ise neid kasutada – selleks et mõista, kuidas need toimivad, kuidas seal probleemidest raporteerida, kui lihtne on nende rakenduste kaudu teiste inimestega ja ka võõrastega suhelda. Noorte jaoks on nende vanemad digimaailmas ebakompetentsed. Miks see nii on? 
  • Noortele on loodud mäng Rayuela, mis tegeleb küberkiusamise, inimkaubanduse, väärinfo ja pettuse ning küberkuritegude ennetamisega.
 
 
 
 
 

Videod meediapädevuse harjutamiseks 

 
 

Täna tutvustame populismi! 

Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonna koostöös valmisid videod, mis kutsuvad märkama manipulatsioone erinevatel meediaplatvormidel ja avalikus internetiruumis. Kutsume õpetajaid neid õppetöös kasutama, aga kindlasti pakuvad need huvi ka teistele.  
Videote valmimist rahastas Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond meedia ja kommunikatsiooni, kodanikuühiskonna ning hariduse, koolituse koostöö tugevdamise meetmest. 

 
 
Populism
 
 

Märka valeuudist ja hoidu pettusest! 

 

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu veebilehelt leiad infolehed näpunäidetega,
kuidas olla teadlik ja ettevaatlik pettuste ning kelmuste suhtes.
Infolehti võib julgelt printida ja jagada: 

"Kuidas märgata valeuudiseid?"

"Kuidas märgata petukirju?"

FB veebileht Pettused Eestis aitab samuti olla kursis ja kaitsta end pettuste eest!

 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kutsu kolleege, tuttavaid ja sõpru liituma uudiskirjaga SIIN!